WHAT IS A CLIMATE CHANGE
BEM-VINDU MAI IHA HA'U NIA PAGINA!
Haiii belun sira! welcome mai iha ha'u nia página. Ha'u hanesan estudante husi escola Católica SACROJES atu fahe oituan ha'u nia koinesementu kona-ba "CLIMATE CHANGE ka MUDANSA KLIMÁTIKA"
Antes ita tama ba iha lisaun ida ne'e hau sei halo introdusaun badak kona-ba ha'u nia an
Ha'u nia naran Ricardino de Deus ho idade 17 anos, ha'u hela iha Becora Au-hun, agora dadaun ha'u tur iha banku ensinu secundário do Sagrado Coração de Jesus Becora classe 12° ano CT3, ha'u iha hobby hanesan dance, tein, traveling nst...
Ida ne'e mak introdusaun badak husi ha'u tuir mai ita tama iha ba lisaun ne'ebé mak ha'u lori.
SAIDA MAK MUDANSA KLIMÁTIKA?
Mudansa klimátika refere ba mudansa tempu ne'ebé signifikativu no mudansa ba temperatura ho modelu klima tempu nian husi klima Global. Ida ne'e hanesan ameasa ne'ebé sériu tees ba moris iha mundu no agora ita hatene katak mudansa klimátika sei mosu ho naturál, maibe tamba de'it ema nia atividade halo impaktu ba iha mudansa klimátika.
KAUZA HUSI MUDANSA KLIMÁTIKA NE'EBÉ AKONTESE GLOBALMENTE!
1. Tesi ai; ema barak sei menus koinesimentu no sempre tesi ai hun sem hatene benefísiu husi ai hun ba natureza no ba ema.
2. Tradisaun kulturál: Prinsipalmente ema barak mak uza tradisaun kulturál hanesan fiar liu husi tesi ai hun sira hodi kondús tradisaun kulturál no uza hodi hari'i uma.
3. Problema ekonomia: Fatór ida ne'e nafatin akontese to'o agora tamba problema ekonomia no ida ne'e obriga ema atu tesi ai hun sira ba faan, nune’e sira bele sustenta sira nia ekonomia familia no labarik sira nia estudu.
4. Falta koinesimentu: Populsaun barak iha mundu tomak,sira tesi ai hun sein hatene kona-ba mudansa klimátika.
5. Sunu ai: Ida ne'e kontribui ba mudansa klimátika maibe mos krize biodiversidade. Sunu ai bele lori poluisaun dioxido de carbono (CO2). Ida ne'e sei prejudika ba saúde, espesialmente ba labarik, ferik katuas no ema sira ne'ebé iha problema spulmaun.
6. Poluisaun industrial: Poluisaun industrial ne'e perigu tebes ba meiu ambiente no aumenta gás Greenhouse ba atmosfera ne'ebé sei hamihis camada ozonu ne'ebé aumenta inklui ser umanu.
1. Kuda ai-oan Benefisiu barak ne'ebé ita sei hetan wainhira kuda ai-oan, mak hanesan:
- Fornese hahan;
- Proteje mundu;
- Fornese oxijéniu (O2);
- Fornese uma oan ba animal sira;
- Konseva be'e;
- Fornese ai ne'ebé sustentavel;
- Enkoraja biodiversidade atu moris;
- Fó paizajen ne'ebé mak atrai.
2. Investe enerjia mos. Enerjia mos ka enerjia renovavel mak enerjia ne'ebé halibur husi rekursu naturál sira ne'ebé naturalmente halo fila fali iha eskala tempu umanu.
3. Proteje Tasi. Tuir siénsia katak tasi ne'ebé natural supa dioxidu karbonu ho montante ne'ebé boot liu husi atmosfera ne'ebé mak halo estabil klimátika limátika. Husi problema ida ne'e hanesan dalan ida atu proteje ita nia an husi mudansa klimátika liu husi hamos tasi ibun no hili plástiku sira iha tasi no sasan seluk ne'ebé bele estraga tasi no biodiversidade ekosistema nian iha tasi.
Buat tolu (3) ne'e hotu sei kontribui ba:
a. Setór turizmu;
b. Setór maritimu; .
c. Setór ekonomia;
d. Setór agrikultura;
RESULTADU HODI ULTRAPASA MUDANSA KLIMÁTIKA
- Hasa'e produtividade agrikultura nian.
- Hapara tempu bailoron ne'ebé naruk.
- Hariku no haburas biodiversidade no ekosistema iha tasi.
- Hapara dezastre natural.
- Hamenus enerjia ne'ebé ladiak.
Okayy ida ne'e mak lisaun badak husi ha'u.
Karik belun/kolega sira iha duvidas ka sugestaun ruma bele hato'o liu husi komentariu!
OBRIGADO!
Comments
Post a Comment